Lemmikpood.PRO küsis ja groomer Kristine Siitan rääkis, kuidas hoida oma koera kasukas korras nii, et selle hooldamine oleks lihtne, tulemus kaunis ja püsiv ning sinu isiklik finantsjuht rahul.
Juuste kammimine ja nende eest hoolitsemine kuulub meie igapäevase rutiini hulka ja kui pole just bad hair day, teeme seda automaatselt, justkui möödaminnes. Olgu juuksed lühikesed, pikad, lokkis või sirged, on puhtad ja kammitud juuksed niivõrd elementaarne osa inimeseks olemisest, et kellelgi ei tule isegi mõttesse seda küsimärgi alla seada.
Koera kasukas on tema juuksed ja see vajab samasugust hooldust nagu tema omanikugi peapealne karvkate. Sinu koera kasuka konditsioon on osa sinu identiteedist – kui oled oma koeraga koos, langevad hindavad pilgud ka sinu koerale. Kas su koer näeb sama hoolitsetud välja nagu sa ise?
Mitte keegi pole sündides kaasa saanud teadmistepaketti, kuidas koera karvkatte eest hoolitseda, kuid koeraomanikuna tuleb need teadmised ja oskused hankida. Isegi siis, kui oled otsustanud kasutada groomeri teenuseid, peab hoolduste vahelisel ajal oma sõbra „juuste“ eest hoolitsema. Kui seda mitte teha, on halvemal juhul ainsaks lahenduseks koera masinaga paljaks pügamine, ja seda otseses mõttes.
Elementaarne, Watson!
„Kõik algab sellest, et koera peab regulaarselt pesema, seda tuleb teha õigesti ja kvaliteetsete toodetega,“ rõhutab Kristine.
Koera tuleb alati pesta kaks korda.
„Esimene pesu tuleb teha soovitavalt sügavpuhastava šampooniga. Teine pesu tehakse koera karvatüübile ja konditsioonile vastava šampooniga.“.
Kui karvatüübiga on lihtsam – pikakarvaline, karmikarvaline, volüümi vajav vmt, siis oskus karva seisukorda hinnata tuleb aja ja kogemustega. Kui näiteks tundub, et karv on kuiv ja elutu, on hea valik niisutav šampoon.
„Kui räägime näitusekoertest, oleneb toodete valik ka sellest, kas valmistame koera ette näituseks või teeme näituste vahepealset hooldust,“ selgitab Kristine.
Näituste vahepealsel ajal tuleks kasutada intensiivselt karva toitvaid ja hooldavaid tooteid. Näituseks valmistudes tuleb valida aga vahendid, mis toovad esile karva õige tekstuuri vastavalt tõustandardile.
Väga oluline on pärast kahekordset šampoonitamist veenduda selles, et loputades ei tule koera karvast mitte kübetki mustust.
„Vesi peab olema 100 protsenti puhas! Ka šampoonist – vesi ei tohi ka vahutada,“ rõhutab Kristine.
Kui koera loputusvesi ei ole puhas, tuleb teha kolmas šampoonitamise ring, sest kui karvast ei saa kogu mustust välja, on kogu töö ja vaev suuresti maha visatud. Karv, kuhu on jäänud mustust või hooldustoodete jääke, tõmbab uut mustust ligi ega näe pärast kuivatamist ka nii hea välja, kui võiks ja peaks.
Pärast šampooniga pesemist tuleb kasutada palsamit või maski, või mõlemat – sõltuvalt sellest, mida karv vajab ja millist tulemust soovitakse.
„Pikema karvaga ja topeltkarvaga koertel peab palsamit või maski kasutama absoluutselt iga kord,“ kinnitab Kristine.
Karmikarvalised koerad
Erandiks on karmikarvalised koerad, kelle puhul reeglina palsamit ei kasutata (võib, aga see muudab karva struktuuri) ja keda ka pestakse harvemini. Seda aga tingimusel, et neid trimmitakse regulaarselt. Sagedasemat pesu vajavad neil käpad ja kõhualune.
Kristine soovitab karmikarvalisi koeri regulaarselt trimmimas käia või kes soovib, saab selle ka ise ära õppida. Kui teha seda aga liiga harva, võib kergesti tekkida nahaärritus, mida tuleb spetsiaalsete toodetega leevendada.
„Tuleb meeles pidada, et kõikidel karmikarvalistel koertel on aluskarv, mida tuleb regulaarselt kammi ja kraasiga lahti kammida. Millise sagedusega, saab omanik üsna ruttu teada – kui ilmuvad esimesed märgid pulstidest, on viimane aeg seda teha.“.
Kammida tuleb hoolikalt ja põhjalikult kuni nahani välja, sest iga kahe silma vahele jäänud pusahakatis hakkab kohe kosuma ja võib väga kiiresti käest minna.
Vead, mida kammimisel ja harjamisel tehakse
„Peamised vead on, et valitakse vale hari, kraas või kamm ja ka töövõtted on valed,“ märgib Kristine.
Väga tüüpiline viga paksu aluskarvaga koerte puhul nagu näiteks samojeed, on see, et võetakse liiga lühikeste piidega kraas.
„Sellise karvaga koera puhul tähendab see, et „silitatakse“ ainult karva pealmist kihti ja selle all vohab viltis aluskarv. Eriti hulluks läheb see vilt siis, kui koer käib ujumas või on vildi kiht jäetud välja kammimata pärast pesu. Groomeri või omaniku jaoks tähendab see tundide kaupa rasket ja tüütut füüsilist tööd. Halvemalt juhul tuleb mõned kohad masinaga paljaks lasta, sest asi on selle vildi all nii hulluks läinud, et nahk haudub ja halvemal juhul vajab juba ka ravi.“.
Elementaarsed ja ka kõige paremad töövahendid aluskarvaga koera jaoks on tavaline, kvaliteetne metallkamm ja piisavalt pikkade piidega kraas.
Koera kammimise-harjamise teeb lihtsamaks see, kui lood enda jaoks skeemi, kust otsast alustad ja kus lõpetad, et mitte ükski koht vahele ei jääks – koera karv tuleb üle käia sabaotsast ninani, nii et mitte ühtegi kohta vahele ei jää. Iga karva jäetud pusaalge hakkab enda ümber uut tekitama juba enne, kui koera kammimisega lõpule jõuad.
Paljud professionaalsed groomerid alustavad näiteks tagumistest käppadest.
„Koera tuleb kammida sõna otseses mõttes sentimeeter haaval, jagades karva kihtideks. Kõigepealt kasutad kraasi, et pusad ja lahtised karvad välja saada. Siis võtad kammi, mis on nagu kvaliteedikontroll – kamm peab libisema nahast kuni karva otsteni takistusteta läbi. Kui kamm jääb kuhugi kinni, võtad uuesti kraasi, vaatad, kas kuhugi jäi mõni pusa ja kontrollid uuesti kammiga üle. Alles siis võid järgmise kihi ette võtta,“ õpetab Kristine.
Harjamist-kammimist tuleb alustada karva otstest, liikudes edasi naha suunas. Kindlasti ei tohi kraasi või kammiga hakata pusa jõuga lahti tõmbama, sest siis kahjustad karva, mis omakorda soodustab pusade teket. Kui pulstunud ala on juba üsna suur, hinga kolm korda sisse-välja ja püüa pusa kõigepealt sõrmedega harutades mitmeks osaks jagada, sest siis on harjamine-kammimine lihtsam. Vildistunud karva lahti lõikamiseks võib kasutada ka just selleks mõeldud pusalõikurit.
Kammimisel-harjamisel võib alati kasutada tooteid, mis hõlbustavad kammimist, kaitsevad samal ajal karva ja on ka antistaatilised. Kui koera karv on väga pulstunud ja tugevalt viltis, tuleb spetsiaalne „pusasprei“ kindlasti appi võtta.
„On oluline aru saada, et kui lasta koera karval pulsti minna, siis ükskõik, mis tooteid selle lahti kammimiseks ka ei kasuta, lõhume iga kord karva. Karv läheb nö karvaseks – selle pind ei ole enam sile. Hea võrdlus on blondeeritud juuksed. Kahjustatud, kahune karv läheb omakorda kergemini ja kiiremini pusasse ning tekib nõiaring. Sellest välja saamiseks tuleb koera karva juba väga intensiivselt hooldada. Lihtsam on seda olukorda ennetada,“ märgib Kristine.
Koera karva hea konditsiooni taastamine võib võtta mitu kuud, halvemal juhul veelgi kauem, ja on kindlasti kulukam kui regulaarne tavahooldus.
Kumb enne – pesemine või kammimine?
See on oluline otsus, sest tehes neid asju vales järjekorras, võid korraldada endale ja oma koerale suuremat sorti jama, mida ei suuda ilma masinat haaramata korda saada ka kogenud groomer.
„Kui koeral on mõned pulstid ja natuke lahtist karva, on parem ta kõigepealt ära pesta, kasutades kindlasti ka palsamit, sest puhast karva on alati parem kammida. Täiesti viltis aluskarvaga koera pesemise tulemuseks on aga täielik katastroof. Sellisel juhul tuleb ikkagi see vilt spetsiaalse sprei ning kraasi ja kammi abil nii palju kui võimalik lahti meelitada, pesta nii, et ei hõõru karva liiga palju, korralikult „palsameerida“, föönitada karv täiesti kuivaks ning seejärel kraasi ja kammiga läbi käia,“ selgitab Kristine.
Fööni all peab Kristine silmas professionaalset kompressorit-puhurit, mis erinevalt tavalisest föönist mitte ei kuivata, vaid puhub karvast nii vee kui ka lahtised karvad välja tugeva õhusurvega. On olemas ka spetsiaalsed koerteföönid, kuid isegi väikeste koerte puhul kasutab Kristine neid pigem harva ja eelistab puhurit.
„Topeltkarvaga ja pikema karvaga koerte puhul saab ainult kompressoriga hea tulemuse ja koera karva 100 protsenti kuivaks. Kui karva ei saa täiesti kuivaks, räägime sellistest toredatest asjadest nagu hot spot, erinevad bakterid, mis võivad niiskes karvas ja nahal vohama hakata ning tegelikult ka kiiremini tekkivatest pusadest.“.
Koertele mõeldud käsiföönid sobivad pigem lühikese karva või lõikusega väikestele kodukoertele.
Pikakarvalised koerad
Pikakarvalistele koertele on palju spetsiaalselt karvatüübile loodud tooteid.
Pesuks tooteid valides on loogika sama: kõigepealt sügavpuhastus ja teiseks pesukorraks šampoon vastavalt vajadusele.
„Kui me räägime kodukoertest või näituste vahelisest hooldusest, siis mida niisutavam on toode, seda parem. Korralikult niisutatud karv püsib tervem, on pusavabam ja allub paremini kammimisele. Palsam peaks olema korralikult toitev, üle ühe pesukorra võiks palsami asemel kasutada maski. See kõik teeb pikakarvalise koera omaniku elu palju lihtsamaks,“ rõhutab Kristine.
Erandiks on näiteks afganistani hurt ja ka pikema karvaga spanjelid, keda peaks pesema korra nädalas.
Maski võib siis kasutada iga pesukorra ajal, lisaks ka mõnda siidiproteiinide või õlidega rikastatud hooldusvahendit, mis hooldab ja kaitseb pikka karva.
„Kõikide õli sisaldavate toodetega tuleb arvestada sellega, et less is more. Kui rääkida aga konkreetselt õlidest, siis tuleb pärast selle kasutamist koer kolme-nelja päeva pärast üle pesta ja siis uuesti õli kasutada. Õliga kaetud karvale jääb igat sorti mustus kohe külge, mustuse osakesed hõõrduvad ja hakkavad pusasid tekitama. Õliga liialdamine tekitab aga sootuks vastupidise efekti soovitule,“ hoiatab Kristine.
Õigesti kasutades on see aga asendamatu vahend rikutud, kuiva karva taastamiseks, papiljottide mähkimiseks ja pikemakarvaliste koerte uhke kasuka perfektses konditsioonis hoidmiseks.
Pikakarvaliste koerte jaoks võib õigete toodete leidmine aega ja katsetamist nõuda, sest ka sama tõugu koertel võib karv olla erinev ja mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
„Kannatlikkust ja süsteemsust! Ja ei tohi käega lüüa – iga koera jaoks on olemas see õige toodete kombinatsioon,“ soovitab Kristine.
Pikakarvaliste koerte hoolduses on üks oluline reegel: kui karv on pusas, ei tohi karva mitte kunagi mitte mingil juhul kuivalt kammida, eriti kui tegemist on näitusekoeraga.
„Esimene samm on ikkagi pesemine, ettevaatlikult, et mitte pusasid juurde tekitada. Pärast seda tuleb pusas kohad paksult ja korralikult maskiga läbi masseerida. Maski hulka võib segada ka õlisid. Kui see segu on veidi aega mõjuda jõudnud, võtad kammi ja hakkad ettevaatlikult otsast pusasid lahti kammima. See moodus säästab karva ja osad pusad libisevad maski toimel ka ise lahti.“.
Olenevalt seisukorrast võib see tegevus aega võtta tunde. Alternatiiviks on regulaarne kammimine, kasutades spetsiaalset spreid, mis hõlbustab kammimist ning kaitseb ja niisutab karva.
Kui pusad on lahti kammitud ja kamm libiseb takistusteta läbi pika karva, võib koera ära loputada. Järgneb kuivatamine kompressor-puhuriga, abivahendiks pehme hari, kraas ja kamm.
„Osade tõugude puhul ei ole soovitav kraasi kasutada, kuna neil on väga õrn nahk, nagu näiteks borzoid, malta koerad ja yorkied. Siis või kasutada ainult pehmepõhjalist harja, mis võib olla ka naturaalsete harjastega, ja kammi.“.
Pikakarvaliste koerte puhul võib kasutada ka pusalõikurit, kuid Kristine ei soovita seda näitusekoerte hooldamisel, kuna see siiski lõhub karva. Kodukoeri ja nende omanikke võib see aga säästa suuremast piinast ja ajakulust.
„Pusalõikuril on täiesti oma koht olemas, aga näitusekoerte puhul on selle kasutamine välistatud. Ja selle kasutamisel peab siiski olema väga ettevaatlik,“ rõhutab ta.
Muidugi on elu kõige lihtsam siis, kui pusadel ei lastagi tekkida. Kui keskmine pikakarvaline koer on hooldatud õigesti valitud kvaliteetsete toodetega ja piisava sagedusega, ning ülikorralikult ja põhjalikult läbi kammitud, piisab kodukoera puhul Kristine sõnul, kui kammimise protseduur tehakse läbi kord nädalas.
„Ideaalis peaks pikakarvalist koera pesema kord nädalas ja teda siis ka kammima kord nädalas. Kui pestakse harvem, võiks sagedamini kammida.“.
Pesemise ja kammimise kohta ringleb paraku siiani müüte – et liiga sage pesemine ja kammimine kahjustab karva.
„Tänapäeval, kasutades õigeid vahendeid ja õigeid võtteid, teeb pesu ja kammimisega koerale head, mitte vastupidi. Koerte hooldustooted on tänapäeval teaduse tipptasemel, need müüdid aga pärinevad ajast, mil koeri pesti põhimõtteliselt rohelise seebiga.“.
Ka lühikarvaline koer vajab hooldust
Samasse aega ehk minevikku soovitab Kristine jätta ka sellise kunagi populaarse asja nagu furminatori.
„Furminator on saatanast! Alustame sellest, et see lõhub karva, lisaks lähevad inimesed seda kasutades mõnikord nii hoogu, et lõhuvad takkapihta ka koera naha ära,“ vahendab Kristine oma kogemusi furminatori ohvriks langenud koertega.
Lühikarvalise koera hooldamiseks võiks furminatori asemel kasutada hoopis trimmimiskivi, kummist harja või trimmimisnuga. Viimane nõuab küll oskusi ja kogemust, kuid trimmimiskivi ja kummist harja kasutamisega saab igaüks hakkama.
Lühikarvaliste koerte puhul vajab Kristine sõnul samuti üks müüt kummutamist – et nemad ei vaja palsamiga hooldamist.
„Vajavad küll! Lühikarvalise koera hooldus võib pealtnäha tunduda väga lihtne, aga lühike karv tähendab ühtlasi seda, et koera nahk on kõikvõimalikele välistele teguritele vastuvõtlikum. Lühikarvalistel koertel on väga tihti probleemiks liiga kuiv nahk ja kõõm. Palsam aitab nahka niisutada ja kaitsta, nagu ka karva,“ selgitab Kristine.
Palsamiga niisutatud-toidetud karv on terve, sile ja libe, hülgab mustust ning karv ja nahk on paremini kaitstud.
Eraldi tähelepanu ja hooldust vajavad näovoltidega koerad. Paljude koeraomanike jaoks on tulnud ebameeldiva üllatusena, et kui neid kelmikaid kurukesi regulaarselt ei kontrolli ja puhasta, võib seal üsna ebameeldiv elu vohama hakata.
„On olemas spetsiaalsed puhastuslapid, osad ka kloorheksidiiniga, mis lisaks lihtsalt puhastamisele ka desinfitseerivad, aga võib kasutada ka silmade puhastamiseks mõeldud lahust,“ soovitab Kristine.
Kloorheksidiiniga puhastuslappidega tuleb ettevaatlikult ümber käia ja vältida kokkupuudet silmadega. Samas soovitab Kristine just neid eelistada, et ennetada võimalike nahapõletikke, mille tekkimise oht on nahavoltidega koeral vägagi reaalne. Samuti aitab see juba tekkinud probleemi kontrolli all hoia ja parandada.
„Oluline on see, et pärast puhastuslapiga puhastamist tuleb kuiva salvrätiga nahavoldid üle käia, et sinna mitte mingil tingimusel niiskust ei jääks. Sest kui jääb, tärkab seal „uus elu“ ja puhastamisest tõuseb kasu asemel kahju,“ sedastab Kristine.
See on üks neid asju, mida tuleb meeles pidada koera hooldamise igas etapis – asju tuleb teha õigesti ja õigete vahenditega.
Kõik need „mida ja kuidas peab tegema“ õpetused kokku võib tunduda ebakindlust tekitavalt, sest seda on lihtsalt nii palju! Aitab see, kui pärast selle pika, kuid samas väga kokkuvõtliku jutu läbi lugemist kõik need soovitused mõttega veel kord üle lugeda – miks tuleb teha just nii ja mitte teisiti. Iga pusletükike asetub selles suures pildis oma loogilisele kohale. Alati on lihtsam, kui saad aru, miks midagi just mingil kindlal viisil tehakse.
Lõpetuseks – või hoopis alustuseks – tasub aga ümber mõtestada kogu koera eest hoolitsemine, kohustusest meeldivaks tegevuseks, millel on ülimalt nauditav tulemus. Kui järgida siia kirja pandud soovitusi, saab koera pesemisest ja hooldamisest ülimalt lõõgastav tegevus. Justkui meditatsioon, mille käigus võid kõik muud argised asjad ja mured unustada ning keskenduda oma kallile karvasele sõbrale. Ja kui oled kogu protseduuriga lõpule jõudnud, võid uhkusega imetleda oma töö tulemust – sul on maailma kõige ilusam koer!
Nii tulekski oma neljajalgse sõbra kasuka eest hoolitsemisse suhtuda. Anna talle iga päev killuke hoolitsust ja sa seljatad selle kohutava pusamonstri igaveseks.
Pealegi – millisele koeraomanikule ei meeldiks, kui tema koera kohta komplimente tehakse. Sinu koer on osa sinu visiitkaardist.
Groomer Kristine Siitan
Artiklis on viidatud Kristine soovitatud SHOW TECH ja SHOW TECH+ toodetele.
Kristine on koertega tegelenud aastast 2004.
Groomerina alustas ta salongis tööd 2010. aastal.
Alates 2014. aastast on Kristine juba ise salongiomanik koos oma pikaaaegse kolleegi ja sõbra Ailen Timuskaga.
Kristine ja Aileni salong asub Tallinnas, Kalamajas.
Kristinel on alati olnud karvasemat sorti koerad: pikakarvaline segavereline, suuršnautser, kääbusšnautser.
Praegu on tal kodus dandie dinmonti terjerid, vene mustad terjerid, jack russelli terjerid ja lhasa apso.
Pildil: Kristine koos dandie dinmonti terjeri Kenzoga.
